Kogu tõde Rooibosest

Rooibose ehk “punase tee” lugu

Rooibose lugu sai alguse 200 aastat tagasi Lõuna-Aafrikas, täpsemalt Cedarbergi piirkonnas Western Cape provintsis.

Sealsed kohalikud elanikud avastasid esimestena, et Aspalathus linearis taime väikestest okkaid meenutavatest lehtedest saab valmistada aromaatset, magusat ja isuäratavalt lõhnavat jooki.

Kohalikud korjasid metsikult kasvanud Rooibose taimi, hakkisid ja purustasid neid kirveste ja vasaratega. Seejärel jätsid nad taimed kuhjadesse ’käärima’ ja siis kuivatasid taimi Aafrika kuuma päikese käes. Ka tänapäeval valmistatakse Rooibost sarnasel moel!

Cedarberg’i ümbruse põliselanikud (hõimud) tundsid Rooibost hästi ning kasutasid seda ravimtaimena mitmete vaevuste ja tervisehädade puhul. Kuid kui hõimud mujale liikusid, ununes ka see traditsiooniline taimejook.

Kuid 19. ja 20. sajandi vahetumisel proovis Rooibost Vene maadeavastaja Benjamin Ginsberg ja pidas jooki nii heaks, et otsustas seda magusat "mägede teed" müüma hakata. Nii hakkas Benjamin Rooibost kohalikelt sisse ostma. Mõnede tagasilöökide kiuste (Esimene ja Teine maailmasõda) on Rooibose tootmine kiiresti kasvanud ning seda suurepärast jooki naudivad inimesed paljudes riikides kogu maailmas.

Rooibos ehk Aspalathus linearis on põõsastaim, mis kuulub liblikõieliste sugukonda.

Looduses kasvab taim 1-1,5 meetri kõrguseks, kuid istandustes kasvab umbes poole meetri kõrguseks.

Rooibose seeme on väga väärtuslik, sest igas viljas on ainult üks seeme, mis ’hüppab’ viljast välja kohe, kui on küps.

Seetõttu oli Rooibose seeme äärmiselt kallis, enne kui avastati, et taime peamised ’saagikoristajad’ on sipelgad.

Tänapäeval koguvad mõned põllumehed endiselt seemneid sipelgapesadest, kuid levinum on taimede ümber oleva liiva sõelumine.

Kuidas seda valmistatakse

Rooibost valmistatakse sama moodi kui nn. päris teed.

Kui Rooibose taimed on 18 kuud vanad, kärbitakse neid esimest korda ja siis lõigatakse taimi igal aastal. Lõigatud taimeosad seotakse korralikult puntidesse ja transporditakse töötlemiskohta, kus taimevihud sisestatakse spetsiaalsetesse hakkimismasinatesse, et toode oleks kena ja korraliku välimusega.

Rooibose taimi muljutakse suurte rullide vahel, et käivituks oluline keemiline protsess ehk fermentimine. Taimed jäetakse madalate kuhjadena õhu kätte fermentima ning taimed muutuvad rohelisest iseloomulikult kuldpruuniks, samuti tekib Rooibose tee eriline maitse ning magus aroom.

Fermentimise järel laotatakse Rooibose taimed õhukese kihina suurtesse kuivatusaedadesse kuuma Aafrika päikese kätte kuivama ja siis imetakse spetsiaalsete imemismasinatega kokku.

Taimed sorteeritakse ja kategoriseeritakse vastavalt pikkusele, värvile, maitsele ja aroomile. See tagab ühtlase ja kõrge kvaliteedi igas kategoorias, mis sobib kottidesse pakkimiseks.